Nõukogude-Poola sõda

Kunagi sai selleteemaline tekst kirjutatud ja hiljem ka internetileheks vormistatud. Millegipärast on lingid kaart-skeemidele vahepeal töötamast lakanud. Skeemid leiab nüüd siit ja tekst ise on endiselt siin.

Vigade parandus raamatule “Laidoner – väejuht”

1) Pildiallkiri “Eesti vägede paraad Pihkvas 1919. aasta 28. mail”

Tegelikult pole siiski kindel, kas see paraad toimus 28. mail või hoopis näiteks 31. mail. Seega korrektne pildiallkiri oleks: “Eesti vägede paraad Pihkvas 1919. aasta mai lõpus”.

2) Lk 250, viide 27.

On kirjutatud: ERA 2124/3/375

Peab olema: ERA 2124/2/375

3) Lk 275, viide 182.

On kirjutatud: ERA 2124/3/375. Ln

Peab olema: ERA 2124/2/375. Ln

4) Lk 602 (Lisa 1, tabel 8).

Tabelist puudub Loodearmee 1. Ostrovi partisanipolk, mis allutati operatiivselt Eesti 2. diviisile u 18.07.

5) Lk 608 (Lisa 1, tabel 9).

Tabelist puudub Loodearmee 1. Ostrovi partisanipolk (2 pataljoni; 6 roodu), mis oli 4. augusti seisuga endiselt allutatud Eesti 2. diviisile. Polk läks u 21.08 tagasi Loodearmee operatiivalluvusse.

6) Lk 226, seitsmes rida.

On kirjutatud: tekitanud

Peab olema: tekitanuks

7) Raamatusse on sattunud viga seoses Jaan Sootsi ülendamisega polkovnikuks. Raamatus on ekslikult aluseks võetud, et see toimus 1919. aasta 3. aprillil, kuid tegelikult leidis see aset veel 1918. aasta 3. aprillil. Seega tuleb järgmistel lehekülgedel J. Sootsi auastet alampolkovniku asemel lugeda polkovnikuks: 33, 37, 131, 472, 525. Ühtlasi on kõnealune viga kahe pildiallkirja juures.

8) Skeem 4.

Skeemile on ekslikult märgitud 2. diviisi brigaad, mida skeemil käsitletud ajaperioodil tegelikult ei olnud veel moodustatud (skeem kujutab sündmusi 14.01.1919- 23.01.1919, samas kui 2. diviisi brigaad moodustati 25.01.1919).

9) Lk 294, viide 305.

On kirjutatud: ERA 1664/1/3. L 64p-67.

Peab olema: ERA 1664/1/4. L 64p-67.

10) Lk 658.

On kirjutatud: Luke mõis – Grosshof-Luhde

Seda kirjet tuleks täielikult eirata, sest Luke on eesti eksonüüm lätikeelsele kohanimele Lugaži. Luhde-Grosshof on tegelikult hoopis Paju mõisa saksakeelne nimetus.

11) lk 80, viimane lõik

On kirjutatud:  … Tartu-Jõgeva piirkonnas tegutsev grupeering ei sisaldanud samal ajal ilmselt rohkem kui paartuhat tääki ja mõõka…

Peab olema: … Tartu-Jõgeva piirkonnas tegutsev grupeering sisaldas samal ajal umbes paartuhat või natuke rohkem tääki ja mõõka…

12) Lk 546 (Lisa 1, Tabel 1, alajaotus 6).

Tabelist on puudu Pärnu maakonna kaitseliidu salgad, mis seisid maakonna lõunapiiril ning läksid 2.01.1919 6. jalaväepolgu operatiivalluvusse. (Allikas selle kohta: ERA 496/2/14. L 10.)

13) Lk 552 (Lisa 1, Tabel 2, alajaotus 4).

Tabelist on puudu Pärnu maakonna kaitseliidu salgad maakonna lõunapiiril.

14) Lk 84, teine rida.

On kirjutatud:  …J. Puskar teatas nüüd, et kuuletub.

Peab olema: …J. Puskar teatas nüüd, ööl vastu 8. jaanuarit, et kuuletub.

15) Tegu pole küll sõna otseses mõttes veaga, aga raamatu põhitekstis on unustatud mainida, et 1919. aasta 28-30. oktoobril külastas Laidoner Narva rinnet (vt Lisa 2). Selle visiidi eesmärgi ja tulemuste kohta pole mingeid andmeid. Laidoneri rindelviibimine oli ilmselt põhjuseks, miks Judenitši 28. oktoobri abipalvele vastati Laidoneri poolt alles 30. oktoobril (vt lk 405).

Eesti sõjavangilaagrites registreeritud sõjavangide arv Vabadussõja ajal

Järgnevad andmed sisalduvad Richard Rubachi poolt 1938. a koostatud vastavas ülevaates, mille võib leida Eesti Riigiarhiivist (fond 2124, nimistu 2, säilik 514). Arvud osutavad kõnealuse kuu jooksul vangilaagritesse saabunud sõjavangide hulgale. Arvud sisaldavad ühtlasi ülejooksikuid.

1918. a detsember: arv teadmata, ent see oli väike

1919. a jaanuar: 1021

1919. a. veebruar: 819

1919. a märts: 315

1919. a aprill: 944

1919. a mai: 1943

1919. a juuni: 1052

1919. a juuli: 303

1919. a august: 432

1919. a september: 683

1919. a oktoober: 591

1919. a november: 1058

1919. a detsember: 639

1920. a jaanuar: 222

Kokku: 10 222

Need arvud ei sisalda siiski tegelikult kõiki Eesti vägede poolt võetud sõjavange. Nii pole siia sisse arvestatud 1919. a veebruarist kuni maini Tartu laagrisse saabunud vange. Samuti ei pruukinud osa vange laagreisse jõuda. Näiteks jäeti neid Eesti väeosadesse teenima või siis hoopis lasti vangistajate poolt maha. Samuti anti mais-juunis 1919 suurem hulk sõjavange üle Läti Vabariigile ilma, et neid oleks eelnevalt vangilaagritesse suunatud. Lisaks anti juulis-augustis palju vange otse üle Loodearmeele. Hinnanguliselt võis Eesti vägede poolt sõja jooksul võetud vangide hulk olla umbes 15 000 ringis (arv sisaldab ka ülejooksikuid). Kusjuures selle arvu sisse pole arvestatud Vene valgete Põhjakorpuse poolt alates 1919. a 13. maist võetud vange. Põhjakorpuse poolt 13. maist kuni 19. juunini (korpus lahkus siis Eesti ülemjuhatuse alluvusest) võetud vangide arvuks võib hinnata ümmarguselt 20 000 (see sisaldab ka ülejooksikuid). Need vangid Eesti sõjavangilaagritesse ei jõudnud. Kokkuvõttes saab Eesti ülemjuhatuse alluvuses tegutsevate vägede poolt võetud vangide koguhulgaks arvestada umbes 35 000 inimest.